Selleks korraks Goa läbi. Lennujaamas meid koju lasta ei tahetud, kuna me ei tulnud otselennuga. Indias aga seadus, et kui tahad siit koju saada otselennuga, siis pead sellega ka tulema. Küll me mõtlesime igasugu

seaduseaugukesi välja, kuid kaks tundi veenmist viis selle tulemuseni, et lõpuks oldi nõus vähemalt meie kaks kohvrit kaasa võtma.

Abiks seegi. Kui me aga juba lennujaamas olime, korter pestud, koristatud, võtmed üle antud, toidud laiali jagatud, kotid pakitud, siis tegin Vickyle ettepaneku kohe esimesele lennule Delhisse pilet osta. Kuna meil on olemas piletid Delhist Tallinna 16. jaan, siis miks mitte kohe Delhisse minna. Mõeldud, tehtud.

Delhi nagu räpane külmik

Vaat, kui Goas inimesed naersid ATM ruumi raha võtmiseks sisenemisel, et lähevad korraks külmikusse (AC), siis meie jõudsime ikka tõelisesse õudusesse. Lennukist maha tulles oli juba selline vibra sees, et ei saanud sellest lahti hommikuni... Õhutemperatuur +10... Võrrege Goa 30-35ga... Ei lennujaamas, taksodes, bussides, kauplustes, kodudes... kuskil ei ole radikaid, soojapuhureid või muid sellised toredusi, mis elu soojemaks teeks... Äkki kuskil suuremates villades ikka on. Igatahes Vicky sugulaste juures, kus peatume, on nagu külmikus. Siin on ju kivi majad, kivi või marmorpõrandatega...

Siia sõites meenus taas, kui kole ja must on Delhi... kohutav. Tänavainimesi palju näha ei olnud, sest enamus kuskil varjus. On ju siin ootamatult väga külm. Kuid neid, keda nägin soojendas väike lõkkeke või olid nad kõnniteel reas paksude tekkidega üleni kaetud...

Hommikul tuli kohaliku pere teenija süüa tegema, pesu pesema ja koristama. Aga see mind ei rõõmusta, kui toas külm. Lõunal toodi peremehe pesumajast triigitud ülikonnad, triiksärgid jm. Rääkisime teemal, et Eestimaal peab selle kõigega tööl käiv ja lapsi kasvatav naine hakkama saama... Siin on odavat tööjõudu palju ja kes vähegi saab, kasutab teenijaid.

Käisime ja luusisime turul ringi... olin nagu kubujuss - mitu kihti suveriideid seljas. Nüüd on mul ostetud nii kindad kui soe pesu... Elame 16 jaanuarini ära. Kohalikku kooli tahetakse esinema kutsuda, kuid kui aus olla, siis ma ei viitsi minna. Tahan lihtsalt olla... ehk õnnestub.

Delhis käies peab arvestama tolmukihiga. Käisime 2 tundi ringi ja kui koju tulime, oli nina seest kõik tolmukolle täis... Prrr, mis see nahk siis veel on...

Võrratu India kiirsöök

Paljud, kes Indias käivad, ei proovi kordagi kiirsööke, mille meistrid siin on. Kuna indialane ise tarbib kiirsööke meeletus koguses, siis on ka pakkumine tohutu. Delhis on toidu kvaliteet, dekoreerimine jms väga kõrgel tasemel. Täna sõime saepurus küpsetatud maguskartulit. Mees kooris kuumad kartulid ära, tükeldas potti, lõikas värske sidruni pooleks, pigistas mahla peale, seejärel pani soolaseguseid vürtse ja liigutas toidu segi ja pani meile taldrikutele. Vauuu, kui hea... tähtvili käib neil ka seal juures, kuid sellest loobusime, sest see on siin küllalt hapu.

Siis jõime ananassi jooki. Ananassiviilud olid andud suurde tünni vee ja suhkruga seisma. Klient tuli, tõesti talle klaasi ananassi tükke, siis pandi vürtsimasalat (punane tsilli, must pipar, sool) ja vedelikku. Segati ja serveeriti. Väga hea.

No ja siis sõime soolast laddut ehk palle, mis olid tehtud läätsejahust. Sellised õhulised kollased pallid, taldrikule andi kuus palli, peale riivitud valge redis (muuli) ja siis hästi mõnus punane ja roheline vürtsikas kaste. No tõesti... kui siin ei oleks 90% toidust rasvas praetud, siis toituks ainult tänaval pakutavast ja kodus üldse ei sööks...

Olen alati mõtelnud, kas sellised toidud ka Eestis müüks, kuid kahtlen... Pigem võiks luua viineri või sardelli baari... kunagi oli vanalinnas...

Talv põletatakse ära

Täna 13, jaanuar, on Lohri festival. Inimesed soovivad ilusat Lohrit ja söövad maiustusi. Õhtul olid mitmes kohas suuremad lõkked, lõkke ümber rahvas. Peaks olema nagu tants ja trall ja väiksed lapsed peaks puutükke vanavanematelt lõkkesse tooma, kuid sellist asja küll ei näinud.

Turg pandi täna varem kinni... juba kell 9 õhtul hakati koristama. Kõik kiirustavad koju. Võtsime riksha ja tulime ka koju, kuigi toas külmem veel kui õues. Siiani ei ole ma sooja saanud, kuid siiani ei ole ma ka näinud ühtegi indialast kinnastega... mina tipin arvutis isegi praegu kinnastes. Prrrrrrrrrrrrrrr

Delhis on endiselt jalgratta rikshad ja kui Vicky ei oleks mu kõrval olnud, oleks ma juhiga lihtsalt kohad vahetanud... Vändates oleks olnud soojem kui nn tõllas istudes ;)

Homme on Gudrjadis aga tuulelohede festival... sinna me ei lähe...