Õhtul uinutas magama kompleksi valvur, kes kepiga vastu maad tagus ja vilistas. Peremees ütles, et õnneks seda iga päev ei toimu, et valvur nii varastele kui ka kompleksi korteriomanikele teada annab, et ta on tööpostil...

Enne veel jõudsime ühe jalatsitootja juures käia. Mul on hirmus soov leida lahedaid tekstiilsaapaid, kuid paistab, et peab ise disainima hakkama ja tootjalt tellima... Siin on ju imelised kangad ja saapad oleks väga vahvad... Hispaanias ostin endale kauboisaapad kunstnaha ja idamaise tekstiiliga ja need olid nii ilusad, et kandsin ribadeks...

Paksud karvased sead ja kitsad tänavad

Läksime pimedasse linna autoga. Vicky sugulasel on kaks autot, kuid ta eelistab vana, sest see on juba mõlkidega. Siin ringi vaadates, ei teki ka küsimust, miks autod mõlkis on... ja siiani ei ole ma mõlkide või kriimudeta autot kohanud. Kuigi on valgusfoorid, käitutakse ikka omal viisil, et pääseda sinna, kuhu vaja... Goas peaks olema 1 valgusfoor ja seda võib näha lennujaamast tulles :)))

Lennukissegi tormati ja trügiti, enne veel kui oleks peale maandumist antud luba tõusta, kargasid inimesed püsti ja hakkasid oma kotte võtma, valmistusid lennukist välja trügima. Loomulikult olid enamusel ka telefonid sisse lülitatud, kuigi lennukis teavitati, et palume telefone mitte sisse lülitada...

Sõitsime ei tea kuhu. Õnneks autojuht sai aru, kuhu siis täpselt. Huvitav oli vaadelda seda segast liiklust ja õhtuseid toimetusi, kiirsöögimeistreid, suuri karvaseid sigu ja nende peale hauluvaid koeri. Prügihunnikus maiustamas nägin ka üht dalmaatsia lehma.

Kui kohale jõudsime, selgus, et sellel tänaval on palju poolfabrikaatide hulgimüüjaid - pandlad, trukid, nööbid, tekstiil, kingade tallad jms.

Tulime autost välja ja mööda kitsaid majade vahelisi koledaid ja katkiseid tänavaid, mis sarnanesid laburündile, seiklesime kingatootja juurde. Istusime tema pisikeses kontoris ja asjatasime. Mindi tooma näidiseid, mida me ei jõudnudki ära oodata :)

Hea uni kinnaste ja mütsiga

Magama jäin sooja pesu, sokkide, kinnaste, rätti mähitud pea, sooja salli mässitud keha ja kolme teki all... Vickyle püüdsin küll selgitada, kui külmunud ma olen ja palusin tuua teisest toast korragi elektriradika, kuid ta arvas vist, et ma teen nalja... ise põhjamaal sündinud. Koputasin siis endale sooja koputamistehnikaga ja tegin muid trikke, et unustada luudesse salvestunud külmus. Uni oli hea. Lorhi päeva järele usutakse tulevat aasta pikim öö ja tänasest hakkab valgust rohkem olema. Talv aga lõpeb siin tavalselt veebruari lõpuga, siis on päevad soojad ja ööd jahedad.

Kuu esimene hommik

Hommikul pidime minema hulgimüügi turule, kuid Vicky oli hommikuks külmast nii haige, et peale poolt tassi teed ja kuivikut võttis sisse kaks kohalikku tabletti ja magab nüüd samuti kaetud pea ja kolme teki all. Reikitasin ja võlusin magamistoas natuke ja küll ta terveks saab. Ootan tunnikese. Ehk tõuseb ja saame ikka turule minna. Kui ei, siis lähen üksinda, kuigi temal selle üle vaevalt hea meel. On laupäev, kuid Vicky sugulane läks hommikul tööle. Ta on pangas juhataja. Ütles, et pank on siin avatud 7 päeva nädalas ja tema vaba päev on pühapäev.

Naine on koolis õpetaja, õpetab keeli ja sotsiaalteadusi. Täna ja homme on tal veel nö talvevaheaeg ja esmaspäeval kooli. 

Hommik algas õues hüüetega, millest mina muidugi midagi aru ei saanud. Küsisin, et mida see laps seal õues hõikab. Perenaine selgitas, et täna on kuu algus ja kuu alguses teevad inimesed annetusi. See laps hüüabki, et täna on kuu algus, annetuste tegemise aeg. Hommikul olevat üks naine juba ukse taga käinud, kellele nende pere annetab.

Siis tuli mees karjudes, ma aknast välja ei vaadanud ja küsisin, et kas ka tema tahab annetusi, tuli välja, et tegemist paper-vallaga, ehk siis lehemehega, siis tuli juurvilja mees, siis käib piima mees ja muud jõulumehed. Ka praegu hõigub õues onu midagi, millest ma aru ei saa. Kui pererahvas midagi vajab, läheb akna peale või rõdule ja esitab tellimuse. Kaupmees paneb kauba kokku ja tuleb ukse taha, et siis kaup üle anda ja raha võtta. Nii pole ime, et kohalik rahvas eriti ei liigu ja kogu päev tatsavad vaid kivi/marmorpõrandatel ja vanaduse lõpetavad paljud longates jt käimisraskustega ning nagu nad ise nimetavad "kommikarbiga" st suur ja uhke karp või mitu, mis on ääreni ravimeid täis...

Teenija tuli koristama. Nüüd helises uksekell ja ukse taga koleda nõudliku häälega onu, kes tuli kontrollima gaasinäidiku mõõtu.

Tänavapilt on morjendav

Hoolimata sellest, et kaubanduses ikka leiaks kenasid talveriideid ka, ilusaid sooje kurtasid ehk pikki kampsuneid koos ja ilma retuuside moodi pükstega (pidzaamadega), soojast riidest pintsakuid... on tänavapilt ikka väga kole. Kahju, et mu Nikon üles ütles, garantii kaarti ka kaasas ei ole, kuigi aparaat ostetud Indiast ja alla aasta tagasi... Ei raatsinud paranduses maksta, eks vaatab, kas leian Eestis garatiikaardi ikka üles. Nii palju oleks pildistada :(

Naised on paljud poolpaljad, kandes näiteks palja jala otsas plätusid ja siis õhukest sitsist punjabi kostüümi või sari, mille peal siis on kas kole impregneeri taoline meeste jope ja/või suur oletatavalt soe sall. Osadel on sellise riietuse kõrval jalas tossud. Meestel 80ndate lõikega vanad ülikonnapüksid ja seljas kole hall või must jope. Peas kole villane (?) müts, rätik või sall. Tuleb meelde Eesti aastatel 80ndad... Ka siin on mõni kenama riidega kaetud inimene, kuid üldine tänavapilt on ikka ääretult kole ja hall.

Lähen vaatan, mis seis Vickyga on. Vaja ju ka siit ostetud soe pesu poodi tagasi viia. Vähe sellest, et enamus riideid on siin mulle lühikesed, läksin ikka pakendi ja sellel kirjutatu õnge. Paki sisu oli ikka väga jama. Sooja see soe pesu eriti ei anna, peale selle 400 Rs maksev pluus on lörakas ja lühike, 400 Rs maksnud püksid lausa põlvpüksid... Kasutan veel viimase hetkeni perenaise sooja pesu ja kui ei õnnestu siit midagi korralikku leida, siis parem jätan ostmata. Siin on kombeks ütelda, et maksad ei midagi, saad ei midagi. Antud puhul ka see ei tööta. Peab ise lihtsalt olema topelt kontrolliv ja kahtlev ja mida ilusam pakend, seda enam...

Õues saaks end mõnes päikeselaigus natuke soojendada...