Kas me peaks rääkima telefonide või arvutite kahjulikkusest?

Tänapäeval, kus mobiiltelefon ja arvuti on igapäevane töövahend pea kõigile inimestele, tundub lausa kohatu rääkida nende kahjulikust mõjust inimese tervisele.
Küll aga võib hulganisti leida interneti vahendusel uurimusi, mis tõestavad nii telefoni kui ka arvuti kiirguse kahjulikku mõju ja seda eriti laste puhul.

Paljud lapsed mängivad huviga nii mobiiltelefoni kui ka arvutiga ja oleks ju tore, kui nad saaksid seda teha ohutult.

Osad inimesed on tundlikumad, osad on vähem tundlikud. Seega ei saa ainult inimese tunnetus olla aluseks otsustamaks, millisel määral elektromagnetkiirgus kahjulik on, siiski on hulk inimesi, kes selgelt tajuvad kiirgusi  - nende olemasolu ja nende negatiivse mõju kadumist abivahendite kasutuselevõtu järgselt.

Eesmärk ei ole rõhutada mobiili kahjulikkust

Meie eesmärgiks ei ole rääkida mobiili kahjulikkusest. Kui see on tõesti tõestatud, siis on selle kohased artiklid neitistki lihtsalt kätte saadavad. Soovituslik on rääkida mobiiliga võimalikult vähe, telefoni kõrva vastu mitte suruda, hoida seda enese kehast võimalikult kaugel ja seda ka telefoni vastuvõtmise hetkel. 

Mida rohkem mobiiliga räägid, seda tervemaks saad! 

Parema meelega, kui negatiivseid uudiseid külvaks, hõiskaks hoopis, et tänu Eesti oma leiutajale Valeri Aljasele on meie kõigi õnneks leiutatud abivahendid, mis meil lasevad oma tööd võimalikult ohutult teha. Kaks suurepärast abilist on mobiilile paigaldatav pisike mobiiltelefoni kiip Micro Fa ja arvutile paigaldatav kleepekalaadne arvuti moodul ABM. 

Mobiiltelefoni kiip Micro Fa muudab meie mobiiltelefoni füsioteraapiliseks aparaadiks. Imelihtne - asetad kiibi mobiili aku alla, kus see elektromagnetväljas aktiveerub ja levitades vastaval sagedusel mm laineid, mõjutab organismi tervenemise suunas.

Arvuti moodul ABM on aga samal tehnoloogial, kuid suurema võimsusega kleepekas, mis asetatakse arvutile ja millest kiirgavad mm lained moodustavad kaitsefooni arvuti ja inimese vahele. Foon kaitseb inimese immuunsüsteemi ja minimeerib silmade väsimist arvutiga töötamisel. 

Eestis on kiibid juba vaikselt jõudmas rahva hulka ja kaubanduses leiab aktiivseid edasimüüjaid. Ootamas on kogu maailma turg, sest nanotehnoloogial valmistatud kristallidest spiraalelemendile teadaolevalt analoog maailmas puudub! 

Loe ka Naistelehest: Mikrokiip teeb tervise korda!?