Ikka ja jälle näen inimesi, kes vajavad kuskilt väljaspoolt iseennast motivaatorit - otsivad ennast, ei leia. Ehk aitab natuke valgustada Egert Valmra artikkel portaalist www.juhtimine.ee.

Loe ja testi ennast!

Motivatsiooni püha graal

Egert Valmra, TTÜ, 18.09.2007

Tagasi keskkooli

Ma usun, et enamik inimesi on kokku puutunud sellise teoreetikuga nagu Abraham Maslow, kes arvas, et inimest motiveerivad vajadused on hierarhias. Maslow’ väite kohaselt on meil olemas madalama taseme vajadused, nagu füsioloogilised vajadused ja turvalisus, seejärel sotsiaalsed vajadused ning kõige lõpuks tunnustus ning eneseteostus. Siinkohal meeldib mulle oma vestluspartnerile alati öelda: „Kas sa ka tead, et Maslow’ hierarhia ei kehti?” See tõmbab alati tähelepanu. Suurem osa mittekehtimise jutust on tegelikult tühi akadeemiline loba, kuid üks seik tasub märkimist. Nimelt kui Maslow arvas, et inimene hakkab kõrgema taseme vajadusi (näiteks eneseteostust) rahuldama alles siis, kui madalama astme vajadused on täidetud, siis tema kriitikud on väitnud ja tõestanud, et inimese psüühika ei ole sugugi nii jäik, et on olemas ka teatavad kompensatsiooniefektid. Näiteks kui puudub võimalus rahuldada sotsiaalseid vajadusi ehk teistega suhelda, võib inimene keskenduda eneseteostusele näiteks maalimise ja kirjutamise teel (ei tasu siiski eeldada, et kõikidel kunstnikel on suhtlemisprobleeme). Üht-teist on siit välja lugeda ka ettevõtja jaoks. Näiteks kehtib seos, et eneseteostuse võimaluse puudumine viib suurema suhtlemisvajaduseni. Mis teiste sõnadega tähendab seda, et igavate tööülesannete kompenseerimiseks on vaja töötajatel üksteisega palju suhelda. Siit siis käesoleva artikli põhiküsimus: kuidas motiveerida inimest eneseteostusele, mis keskmisest võimekamale inimesele hästi sobima peaks.

Püha graal – „voo seisund”

Kõige õndsamat motiveerituse seisundit nimetusega „voo seisund” täheldas ja kirjeldas 30 aastat tagasi Mihaly Csikszentmihalyi. Ta väitis, et inimese motiveerituse aste on maksimaalne ning seejuures absoluutne, kui tema täidetav ülesanne ning tema võimed on omavahel tasakaalus. Selle seisundiga kaasneb absoluutne keskendumine ning sümptomite hulka kuuluvad ajataju ning enesetaju kadumine. Justkui sind enam ei oleks, jäävad vaid sinu teod ja mõtted, oled nagu „transis”. Kõige tihedamini kogevad seda seisundit loominguga tegelevad inimesed – pillimängijad, kirjanikud, maalijad. Kontoris kogetakse seda seisundit oluliselt harvemini, kuid vahetevahel siiski. Traagiline on see, et enamik tööülesandeid täitvaid inimesi on ühel või teisel pool seda seisundit. Kui võimed käivad ülesandest liiga kõrgelt üle, siis tekib igavus, vastupidisel tekivad juhul pinge ning äärmisel juhul hirm. Kahjuks on see paratamatu.

Kuidas motiveerida eneseteostuse kaudu?

Tavaliselt on inimese jaoks olemas kaks, kolm, äärmisel juhul neli erinevat tüüpi tegevust, mis talle emotsionaalselt kõige paremini sobivad ning seega motiveerivad.

Erinevatele Maslow’ hierarhia tasemetele vastavate motiveerimisvahendite nimekiri on toodud allpool tabelis, kuid eneseteostuse abil motiveerimisest rääkides tasub appi võtta Timothy Butleri ja James Waldroopi 12 aasta jooksul 650 inimesega tehtud uuringu tulemused¹. Nimelt leidsid nad, et tavaliselt on inimese jaoks olemas kaks, kolm, äärmisel juhul neli erinevat tüüpi tegevust, mis talle emotsionaalselt kõige paremini sobivad ning seega motiveerivad. Tihti leiavad keskmisest andekamad inimesed neile sobivad tegevused ise üles, mõnikord mitte. Kohe kindlasti ei tohiks neile sellel teel kaikaid kodarasse loopida. Sellisel juhul enesekindlamad neist lahkuvad ja nõrgemad jäävad kurvameelseks.

Esimene kõnealustest tegevuse tüüpidest on tõsiselt üllatav ning tõlkes kõlab järgmiselt: „mõnu kvantitatiivsest analüüsist”. Kui ma õpilastelt umbes sajapealises saalis küsin, kes nendest taoliste inimeste hulka kuuluvad, siis tavaliselt tõuseb vaid viis kätt. Kuid sellised inimesed on olemas. Näiteks üks minu sõpradest veetis hiljuti neli päeva minu arvates mõttetut (vabandust!) kapitali omahinna mudelit luues. Tundubki nii, et mõnedele inimestele meeldib kindlus, mis kaasneb paigal istumisega ning arvude ja valemite selge, kindla ning ühese loogikaga. Teie finantsjuht ning IT-mees tõenäoliselt kuuluvad nende hulka.

Teises äärmuses on näiteks inimesed, kes tunnevad mõnu jutustamisest ja ideedest ehk siis loomingulised hinged, kes vajavad mõtteimpulsiks kaaslasi ning imetluseks auditooriumi jagu rahvast. Kui te olete juht, siis suure tõenäosusega kuulute te nende hulka, kui te olete õppejõud, siis kohe kindlasti. Tüüptegevuste nimekiri on toodud samuti allpool.

Mida eelneva jutuga peale hakata? Tehke selgeks, mis teie andekamatele töötajatele kõige paremini sobib, ning kui nad seda juba ise leidnud ei ole, suunake neid sinnapoole ning ärge andke neile ülesandeid, mis nende eneseteostusvajadusega vastuollu lähevad.

8 tüüptegevust, mille kaudu inimesed ennast teostavad. Igale meist sobib siit nimekirjast 2-4.

1. Soov rakendada tehnoloogiat. Need on inimesed, kes tahavad mõista, kuidas asjad töötavad, ning kindlasti seda arendada. Neile ei piisa sellest, kui asi töötab, neil on vaja teada, kuidas see töötab.
2. Mõnu kvantitatiivsest analüüsist. Inimesed, kes tunnevad mõnu täpsusest ja kindlusest. Sa tunned nad ära, kui märkad neid rakendamas kvantitatiivseid meetodeid kohas, kus see ei ole sobiv.
3. Armastus teooriate ja kontseptsioonide vastu. Tegemist on inimestega, kes tahavad mõista asjade ja nähtuste seoseid. Strateegia on nende jaoks tähtsam kui elluviimine.
4. Loominguline tung. Isiksused, kellele meeldib projekte alustada, sest alguses on valge paberileht ning palju vabadust. Piirangud neile ei istu, aga kõik uudne paneb nende silmad särama.
5. Tahtmine teisi nõustada. Inimesed, kes vajavad eelkõige tunnet, et nad on kedagi aidanud. Neile meeldivad organisatsioonid, sest seal on inimesed, keda toetada.
6. Soov juhtida inimesi ja kujundada inimestevahelisi suhteid. Need inimesed mitte ei soovi olla ainult teistele kasulikud, vaid nad soovivad saavutada konkreetseid tulemusi – soovivad motiveerida ja organiseerida. Sellegipoolest nad naudivad suhtlemist.
7. Soov juhtida tulemuse nimel. Kõige tähtsam on, et asi saab tehtud. Kõige olulisem on asjade kujunemine täpselt nii nagu vaja. Mõnikord ollakse valmis selle nimel isegi inimeste emotsioone ohverdama.
8. Mõnu jutustamisest ja ideedest. Mõnedele meeldivad ideed ideede endi pärast, teistele meeldib nendest rääkida ja nende kaudu teisi inimesi mõjutada.

Maslow’ hierarhia alumised astmed ning neile vastavad motiveerimisvahendid:

• Füsioloogilised vajadused
  - palk 
  -  töötingimused
• Turvalisus
  - alaline tööleping
  - edutamisvõimalused
• Sotsiaalsus
  - suhtlemisvõimalus kolleegidega
  - ühisüritused
• Ego 
  - väljakutsed, autonoomsus, vastutus 
  -  identifitseerumine tööga 
  -  tagasiside ja tunnustus

¹ Butler, T., Waldroop, J.“Job Sculpting, the Art of Retaining Your Best People”, Harvard Business Review, september–oktoober 1999.