|
"Mina ja Mehed" uudne ja trendikas TV Ringvaate edetabelis ;) |
|
Sul on esinemishirm? Tahad abi? Vaata siia: Avalik esinemine hirmuhigita! |
|
Mina ja Mehed 2 nüüd müügil! |
Teekond unistustest tegudeni. Eestlased Tenerifel |
 |
 |
|
Eesti peresid küsitles ja kirjatüki pani kokku koolitaja ja konsultant, tervisliku eluviisi ja reisifänn Katrin Aedma, kes ise elab Tenerifel oma 10. aastase poja Joonasega veebruarist 2008. Ilmus lühendatu Eesti Ekspressis 2008 aasta kevad  Üks asi on unistada, teine oma unistused teoks tehaIiri päritolu inglise näitekirjanik, kriitik ja lektor George Bernhard Shaw on kunagi öelnud: ´Inimesed kiruvad alati tingimusi. Ma pole tingimuste usku… Need, kes selles maailmas edasi minna tahavad, otsivad endale sobivaid tingimusi ja kui nad ei leia neid, siis loovad ise. Külm on. Hirmsasti tahaks soojale maale. Selline mõte on nii mõnegi inimese peast läbi käinud ja seda eriti siis, kui ilmad külmemaks lähevad, hallis ja sombuses sügises surfates või lõdisedes lumes. Tenerifel on soe. Sooja on kolinud nii mõnigi eestlane. Kassigi kaasa võtnud. Marko Põlluäär (35) ja Karmen Põlluäär (35) poegadega Karl (16) ja Richard Erik (3) ja kassi Beataga (2) elavad Tenerifel 1,4 aastat. Marko töötab projektijuhina koos siinse äripartnerist briti Stevega firmas Gestion Grupo Guardian S.L., mis tegeleb kinnisvara arenduse, investorite kapitali kaasamise- ning kinnisvara vahendamisega Tenerifel ning on suurema briti ettevõtete grupi kohalik filiaal. Karmen on hetkel veel lapsega kodune kuid nähtavasti asub peagi juhtima siinse hotelligrupi müügiosakonda. Karl käib 10-s klassis inglisekeelses koolis nimega Wingate School, Richard Erik aga leiab lähipäevadel endale sobiva eelkooli. Vabal ajal naudivad lapsevanemad sukeldumist, paraglidingut ja lohesurfamist (kitesurf), Karli hobiks on sõit BMX trikirattal, koos käikse avastamas koha ajalugu ja loodust. Pere elab Tenerife lõunatipus Palm-Mar-is. Samas kohas elavad ka Karmeni ema ja isa, kes sügisel Eestist siia kolisid. Maarika Kukin (36) poja Kaspari (13) ja tütre Marite Anettiga (7) elab siin juba ligi 3 aastat. Maarika on abiks eestlastele, kellel enam huvi Tenerife ajaloo ja vaatamisväärsuste vastu, Kaspar ja Marite käivad hispaaniakeelses koolis, mis on kodu lähedal lõuna Tenerifes Adejes. Kõik nad on rõõmsad ja rahul. Koduigatsus? ´Ei, seda ei ole. Inimesed on siin lahked ja rõõmsad. Palju on aega iseendale. Mossis ja kurjad näod lausa ehmatavad. Jah, tulime selle eest peitu. Iseendaga on hea olla – suurepärane kliima, võrratud vaated ookeanile ja mägedele, aega iseendale ja lastele… mida enamat siin elus veel tahta. Selleks, et me midagi teeks on vajalik eelkõige ajend. Kui olukord, milles oleme on piisavalt ebamugav, et sundida meid muutuma, siis astume me välja oma mugavustsoonist ja just siit algab areng. Mõned vinguvad ja virisevad, kuid ei muutu, ei muuda. Mõned teevad ära. Inimese võib mõtlemise ja tegutsemise alusel lihtsalt klassifitseerida nelja klassi: Mõtlen/ mõtlen Mõtlen/ teen Teen/ teen ja Teen/ mõtlen. Siinseid eestlasi, kellega vestlesin, võib elukoha muutmise järgselt pidada kindlalt Mõtlen/ teen inimesteks. ? Mis ajendas kolima ja seda just Tenerifele? Karmen: ´Eesti mõjus negatiivselt. Ise kasvasime selles keskkonnas, kuid lastele on soov pakkuda paremat. Ei taha, et lapsed kasvavad negatiivses, edu ülistavas ühiskonnas, kus perekondlikke väärtusi ei väärtustata. Sõber soovitas meile Tenerifet. Marko: ´Vaatasime Karmeniga ammu ringi mõttega minna mõneks ajaks Eestist ära laia maailma. 2002 aastal oli idee tuttava perega koos kolida Paapua Uus-Guineasse. Mõttes olid ka Kuuba ja Tonga. Karmen tegi suure eeltöö töötades neti abil läbi hulga troopilise kliimaga piirkondi. Tenerifel on hea kliima. Eriti just lõuna pool. Suvel ei ole liiga palav, talvel ei ole liiga külm. Siin ei ole mürgiseid putukaid, satikaid ja elukaid. Sääsed on harv juhus, madusid looduses ei kohta. Tenerife on Eestile piisavalt lähedal – otselennu puhul kestab lend umbes 6h10 minutit. Maarika: ´Minu jaoks oli see just selline hetk, kus tuli oma elu ümber hinnata. Armastatud töö selja taha jäämine ja lahkuminek abikaasast, olid peamised tõuked, miks me lastega täna siin elame. Olen selle eest väga tänulik, sest on täitunud üks minu elu unistusest – elada väljaspool Eestit. Tulime õega siia tema sõbratari juurde vaid kuuks ajaks puhkusele, et aeg maha võtta ja koduseid tegemisi distantsilt vaadata. Puhkuse ajal sündis otsus siia elama asuda. Olen väga rahul. Mitte kunagi ei ole mul enne olnud iseenda ja laste jaoks nii palju aega, kui praegu. Maarika kolis siia koos oma kahe lapse, õe ja õe kahe lapsega. Täna elab õde oma lastega mandri Hispaanias Malagas. Kõigil oli tunne, et Eesti jääb väikseks. ´Eesti on tore, kuid Eesti ei ole maailm. Maailm on suur ja huvitav ja on tore, kui ka lapsed sellest teadmisest oma osa saavad. ? Millised hirmud olid kõige suuremad? Marko ja Karmeni puhul vajasid enam tähelepanu kaks asja: kuidas poeg Karl, kes oli sellel ajal 14 aastane, kohaneb ja milliste vahenditega ennast Tenerifel elatada.  Karl lubas isegi kodunt ära joostaKarli vanus oli just selline, kus on poisslapsele sõbrad väga-väga tähtsad. Tema jaoks oli otsus eriti raske. Karl lubas isegi kodunt ära joosta. Kuigi täna käib ta Tenerifel koolis, kus väga meeldib, on oluline osa tema ajast täidetud suhtlusega Eesti sõpradega interneti vahendusel ja tuleviku osas soov ikkagi tagasi Eestisse minna. Samas uute sõpradega igareedene lõbus beach-party Fañabe palmide all on muutumas juba traditsiooniks. Karlile koolis meeldib. Karl: ´Siin koolis on hästi vastutulelikud õpetajad ja õpilased. Suhted on head. Teineteise kallal norimist ei ole. Koolis on lahe. Maailma parimad õpetajad! Koolis õpime peaaegu kõik ära. Kodus jääb vähe teha. Karli isa viib poisi hommikul autoga kooli. Kool on umbes 10 km kaugusel. Tagasi tuleb Karl kooli bussiga. Kooli õppemaks on 420 EUR kuus ja bussi teenuse eest tasutakse kuni 50 EUR, sõltuvalt koolipäevade arvust. Töö osas olid nii Karmen kui Marko Eestis tegusad ja nagu kombeks – hea haridusega, heal ametikohal… Karjäär Eestis jäi pooleli minetades oma tähtsuse, oma tegelike unistuste elluviimiseks oli vaja leida firma, mida osta ja kasutada muid võimalusi sissetulekute tagamiseks. Ka Maarikal tuli leida lahendus eelkõige just neile küsimustele. Lapsed läksid hispaaniakeelsesse kooli nii, et kumbki ei osanud hispaania keelt. Ka ema mitte. Tänaseks saavad nad suurepäraselt kõik oma igapäevaset tegemistega hakkama. ? Milline tunne oli oma lapsed võõrkeelsesse kooli panna teadmisega, et nad keelt ei oska? Maarika: ´Eks ikka hirm teadmatuse ees, kuidas nad hakkama saavad, ning kas klassis võetakse omaks.… Elementaarsed sõnad õppisime selgeks enne kooli minekut, et oskaks vähemalt teretada, küsida vett jms. Inglise keelest abi ei olnud, sest paraku kohalikud praktiliselt seda ei räägi, ka õpetajad mitte. Õpetajad on harjunud klassidega, kus lisaks kohalikele õpib klassis ka 5-6 erirahvusest last (itaallased, portugallased, venelased, prantslased jne.). Tundub, et selles ei ole midagi erilist, kui lisandub veel mõni välismaalane. Sisseelamiseks ja harjumiseks kulus lastel paar nädalat, aga hispaania keelest hakkasid aru saama ja seda rääkima 3,4 kuu pärast. Kaspar ütles, et tal on hea meel, et leidis palju uusi sõpru ning õpetaja oli lahke ja sõbralik. Marite oli samuti rõõmus uute sõprade üle, mängimine ja hispaania keele õppimise võimalus olid samuti olulised. Kaspari jaoks olid miinusteks kohanemisel kaks peamist asja: kohalike seast sõpru pole kerge leida ja õpetajast oli raske aru saada. Marite lisas oma mõtte: ´See oli paha, et ma ei osanud rääkida teiste lastega nende keeles.  Kasparil on probleeme kohalike seast sõprade leidmisel, kuna väljanägemiselt ja temperamendilt oleme ikkagi kanaarlastest suhteliselt erinevadMaarika kommenteeris: ´Hetkel räägivad ja õpivad mõlemad lapsed hispaania keeles. Marite kohanes kergemalt, kuna sel hetkel õppisid samas koolis ka minu õe tütred. Eri klassides küll, aga vahetunniajal said nad ikka omavahel suhelda. Kasparil on probleeme kohalike seast sõprade leidmisel, kuna väljanägemiselt ja temperamendilt oleme ikkagi kanaarlastest suhteliselt erinevad. Kuid tänaseks on ta leidnud väga head inglastest, itaallastest, prantslastest ja ka juba eestlastest sõbrad. Maarika käib jooga trennis, Kaspar lisaks koolitundidele tegeleb kitesurfi ja Marite iluvõimlemisega. Maarika on väga tänulik emale ja laste isale, kes toetasid kolimist ja aitavad siin toime tulla.  Keeleoskuse taha otsuse elluviimine ei jäänudLaia maailma tulek ei ole sugugi raske, kui oled suhteliselt palju ringi käinud ja maailma näinud. Marko on sõitnud merd, Karmen ja Maarikagi maailma näinud ja ringi käinud. ? Milline oli perekonna, sõprade ja tuttavate suhtumine teie kolimisse? Kõik hakkasid naerma, kui selle küsimuse küsisin. ´Valdavalt ikka negatiivne – eelkõige hirm, et kuidas me hakkama saame. Ei usutud, et siia jääme. Küll nad varsti tagasi tulevad. Tehti lausa panuseid, selle peale, kui ruttu me tagasi kolime. Kuid miks me peaks? Siin on nii ilus ja soe ja hea. Karmen: ´Üllatuslikult ka noorem generatsioon pidas meid hulluks. Kuidas te jätate niimoodi kodu ja kõik. Teil on ju kõik siin olemas, korralik töö ja pere. Kodumaa reeturid… Karmeni vanemad toetasid kolimist igati, Marko emal oli kahju, et ainus poeg nüüd kodukohast Saaremaast veelgi kaugemale kolib. Enne oli Tallinnas, nüüd aga veel kaugemal. Praeguseks on Marko ema juba 2 korda Tenerifel ´akusid laadimas käinud. Viimasel korral õhkas põline saarenaine Tenerifele jõudes, et oleks nagu koju saabunud. Ta unistab oma vanaduspõlve just seal veeta. Võrdleme oma vestlustes Tenerife saart naljatades Saaremaaga, kuhu neljarealine kiirtee ehitatud… kohe on päris kodune tunne. Inimese eneseusk ja riskijulgus kasvavad positiivsete kogemuste järgselt. Iga asi, millega me elus hakkama saame (edukogemus), annab jõudu juurde ja eks ütle eesti vanarahva tarkuski - mis ei tapa, teeb tugevaks. Koos arutlesime mõistujutu üle, mis pajatab eesmärkide saavutamisest ja ümbritseva mõjust sellele. Konnad võtsid nõuks ronida kõrge mäe tippu. Võistluse päeval kogunes metsarahvas seda nalja pealt vaatama. Konnad asusid teekonnale metsarahva hõiked kõrvus: ´No rumalad loomad, kuhu te lähete? Te olete nii väikesed, mägi nii suur, kuidas te mõtlete sellega hakkama saada? Mis te jamate, nagunii mäe tippu ei jõua… Konnad ronisid ja ronisid, kuid metsarahva hõiked kostusid ikka kõrvu: ´Te ei saa sellega hakkama. Vaadake kui väikesed te olete! Üksteise järgi loobusid konnad oma eesmärgist ja tulid tagasi, vaid üks konn rühkis ikka edasi ja edasi hoolimata metsaelanike hõigetest. Tema jõudis ainukesena mäe tippu. Kõik olid üllatunud ja tahtsid teada, kuidas see tal õnnetus. Selgus, et konn oli kurt… ? Mida soovitate neile eestlastele, kes sooviksid Tenerifele kolida? Millega arvestaksite ise, kui nüüd peaks uuesti kolima? Kõigepealt tulge ja vaadake, kas kliima ja ümbruskond meeldib. Elukoha otsimisel: • Tea millised on Sinu soovid ja võimalused. Hea on kirja panna, mis kindlasti peaks elukohaga seoses olema ja mida kindlasti ei tohi olla. Tasub alustada kliimast, sest põhja ja lõuna Tenerifel on küllaltki erinev kliima – põhjas on külmem ja sajusem, lõunas aga aeg-ajalt liivased kõrbetormid. Teada on vaja, kas soovite elukoha rentida või osta. Piirkonnast alustades ja tulles samm-sammu haaval lähemale oma unistuste kodule, saab umbes selliste kriteeriumitega nimekirja: • Tenerife piirkond • Linn, asula (vaikne või elav kuurort, rahulik külaelu või linna märu) • Vajadus infrastruktuuride järgi (kui lähedal peaks olema pood, kool, polikliinik jms) • Kaugus ookeanist, mägedest • Vaate olulisus • Rõdude/terrasside vajalikkus • Kas kortermaja, ridaelamu boks või villa • Mitme korruse ja mitme korteriga elamus on soov elada • Mitu tuba oleks vaja • Kas akende asukoht ilmakaartega seoses on oluline (elutuba lõuna pool vms soovid) • Basseini olemasolu • Parkimiskoht Samuti võiks arvestada, et on olemas piirkonnad kuhu on koondunud eelkõige araablased ja mustanahalised. Kortereid on müügiks ja rendile andmiseks igas mõõdus ja erinevates kohtades võib näha silte Se Vende … koos telefoninumbritega. Müügihinnad, milles räägitakse on ilma käibe- ning tehingu maksumuseta, seega on alati vajalik sinna juurde arvestada kuni 10%. Üldjuhul on kulutused veele, kanalisatsioonile, elektrile juba rendihinna sees, kuid on ka variante, kus on see on eraldi. Marko: ´Kohalikud villad ei ole alati meie mõistes villad… Eesti mõistes kolmetoalist korterit nimetatakse siin 2-e magamistoaga korteriks. Korterite sisepind on ehk pisut väiksem kui Eestis, samas välispinda on terrasside näol enamasti tunduvalt rohkem. Tänu suurepärasele kliimale kujuneb terrass enamasti korteri laienduseks. Ühe magamistoaga korteri ookeani lähedal, heas piirkonnas, on võimalik rentida alates umbes 400 eurost kuus. Samas, mägedes on sama raha eest võimalik rentida palju suurem korter, ka kahe- kolme magamistoaga. Müügihinnad sõltuvad samuti eelkõige asukohast. Ühetoalise ehk stuudiokorteri või ühe magamistoaga korteri ookeani lähedal saab tihtipeale kätte hinnaga alla 100 000 euro. Sama raha eest on võimalik aga näiteks valida mägedes vana remonti vajav talumaja väikese maalapikesega. Suurte, basseinidega villade hinnad, ulatuvad mitmete miljonite eurodeni. Vaatamata üldisele majandusolukorrale Euroopas ning maailmas laiemalt tõusid Tenerifel kinnisvara hinnad 2007 aastal korraliku 7,5% võrra (allikas: http://www.kyero.com/price_index/kyero-2007-summary.pdf). Seda kindlasti tänu ka siinsele suurepärasele kliimale, mida NASA uuringud väidavad olevat üks tervislikumaid maailmas. Samas on Tenerife kinnisvara hinnad veel Hispaania keskmisest madalamad (allikas: http://www.kyero.com/price_index/kyero-2007-summary.pdf). Marko sõnul on kinnisvara vahendajaid Tenerifel väga palju. Hispaanialikku ´mañana-suhtumist kliendi küsimuste ja probleemide lahendamisel kohtab liigagi tihti ning see ei pruugi enamusele põhjamaalastele sobida. Kuna kinnisvara soetamisel tuleb arvestada mitmete bürokraatlike toimingutega siis soovitab Marko maakleri valikul tähelepanelik olla. Normaalolukorras toimub ostu-müügitehing siiski kiiresti kuna notari järjekorrad on Eestiga võrreldes lühikesed. Auto hankimisel on järgmised võimalused: • rentida • osta, liisida kohapealt • saata üle meretee näiteks konteineris. • sõita Eestist Cadiz`i ja sealt laevaga Tenerifele. ? Kui selle eelneva jaoks raha vaja ja tööd sooviks, siis kuidas seda leida? • Karmen: ´Kuulu järgi töötab siin baarides-pubides üsna mitmeid eestlasi. See on ka ilmselt kõige lihtsam koht kust üks noor inimene oma kohalikku tööelu saab alustada. Inimesel kes oskab hispaania keelt, on võimalused tunduvalt laiemad. Kuna me ise ei ole siin tööd otsinud siis ei oska ka selles osas nõu anda. Meile on pigem tuttavad ise tööd pakkuma tulnud aga tutvuste loomine võtab veidi aega. Eks selleks ole ka veidi õnne vaja, et just nende õigete inimestega kokku juhtuda. Karmen ja Marko alustasid nii, et ostsid olemasoleva, toimiva firma. Brittide jaoks on see suhteliselt levinud variant. Marko kommenteeris, et enamasti ostavad britid omale mõttetult kallilt pisikese baari ja arvavad, et neid ootab ees ilus elu – päike, palmid, ookean ja oma baar. Tihtipeale aga ilmneb, et päikese jaoks aega ei jäägi. Äraelamiseks on vaja väga palju tööd teha sest konkurents on tohutu. Paljud virelevad oma baaris pool aastat ja üritavad seda siis järgmistele müüa ilma et nende ´Tenerife dream oleks teostunud. Samas on ka väga edukaid baare. Karmen ja Marko ostsid osaluse hulgimüügifirmas ja varustasid juba olemasolevaid kliente - baare ja restorane, alkoholiga. See tagas neile algusest peale äraelamiseks piisava sissetuleku. Marko: ´Arvestasime kohe et see äritegevus on ajutine kuid samas hea võimalus sisseelamiseks. Tänaseks on osalus endistele omanikele tagasi müüdud, kellega on jätkuvalt head suhted. Boonuseks tekkis mitmeid häid ja kasulikke tutvusi. Majanduslangus on teatud määral ka Tenerifel. Turism on põhiline sihtgrupp, kellele enamus tegevust on suunatud. Sisserännanud ütlevad, et tööd ei ole kerge leida. Talveperioodil on näha mitmeid suletud müügipindasid. Tööotsija võib näiteks linnavalitsuse tööbürosse minna. Töökuulutusi leiab kohalikust ajalehest, mille saab osta toidukauplusest. Baaride ja kaupluste töökuulutusi on näha ka otse tänaval. Näiteks müüja, kes töötab 8h päevas ja 5 p nädalas valmisrõivaste poes, on orienteeruvalt 600 EUR. Hulgimüügifirma autojuhid teenisid aga 300 EUR-i nädalas mida peetakse juba korralikuks teenistuseks. Nende töö oli ka füüsiliselt raske. Igaüks ei suuda vedada 50-e liitriseid õlle- ja siidrivaate laost baari ning seda tihti kuuma päikese all. Hotelli administraatorite teenistus algab umbes 900-st EUR-st kuus. Ise soovitan aga soojalt – tea, mida Sa elult tahad, tunne iseennast – tugevusi ja nõrkusi, leia just see tegevus, mida teed pühendumuse ja põnevusega. Kui tead, mida teha tahad, küll siis tulevad ka pakkumised. Tähtis on see õige pakkumine ära tunda ja vastu võtta. ? Mida teie kodukohast võõrale maale kolimise kogemusest õppisite? Marko: ´Kui me juba siin elasime, siis vaatasime tihti Karmeniga teineteisele otsa, et kas tõesti tegimegi ära. Mõnus tunne! Kordagi ei ole kahetsenud! Marko ja Karmen said juurde eneseusku. Kui millestki unistada, siis tuleks sisemise veendumuse ajendil asi lihtsalt ära teha. ´Kindlasti peab see olema iseenese sisemine veendumus, mitte teiste poolt soovitatu või siis teiste käitumise jäljendamine, et kõik teevad, teen mina ka, rääkis Karmen. Ka Maarika oli sellega nõus, et eelkõige tuleb käia oma sisemise mina järgi. Ta ütles: ´Siin leidsin taas ennast ülesse ja olen selle üle tõsiselt rõõmus. Minu elu on rahulikum, ellu suhtumine on palju muutunud. Jah, eks ole ju elus nii, et kahetseme tegemata jäänud asju enam, kui neid, mis oleme teinud. Kui tunned, et miski ei meeldi, siis muuda olukorda. Unista ja vii oma unistused ellu! Miski ei ole võimatu, kui on olemas unistus ja otsus. Iga otsus on tegelikult samm huvitavasse teadmatusse. Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nende vahel alati vahet teha. ~Reinhold Niebuhr~ Allikas: Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus viis"
|
|||
| Viimati uuendatud 03. oktoober 2008 |
Vaata, kui vahva asi on nüüd olemas ka Indias! Nimelt on võimalik jälgida netist, kus on Sind huvitav rong - millises jaamas ta on hetkel, mis ajaks jõuab sihtpunkti. Kuna india rongid liiguvad just nii nagu neile meeldib, siis on see onlinesüsteem väga kasulik. Pead vaid rongi numbrit... [Loe edasi...]
India on usu, uskumiste ja värvide maa, söögi, joogi ja... mis iganes maa. Siit leiate huvitava fotokogu teemal, kuidas indialased pühitsevad Lord Shivat. Vicky aga leiate nüüd tallinnas Jumalus Lord Shivale pühendatud Šivaya Massaažisalongist Kentmanni 8B. Loe lisa:... [Loe edasi...]
14.01.2011 esimene soojem päev. Kui Vicky voodist välja sai, oli ta külmetusest jagu saanud. Sõime ja läksime kohaliku Delhi metrooga hulgiturule Delhis - teadaolevalt ühte koledamasse Delhi piirkonda. [Loe edasi...]
Delhis on sama netiühendus MTS, mis Goas töötas jube halvasti, palju parem. Isegi youtube videosid saab vaadata. Vau! Õde saatis video lingi, mida teiega jagan - india mees laulab Saaremaa naistest ;) Link siin: India mees vs Saaremaa naised ja vaata siis ka tõlget, mis Vicky tegi. Enne... [Loe edasi...]
Õhtul uinutas magama kompleksi valvur, kes kepiga vastu maad tagus ja vilistas. Peremees ütles, et õnneks seda iga päev ei toimu, et valvur nii varastele kui ka kompleksi korteriomanikele teada annab, et ta on tööpostil... [Loe edasi...]
Selleks korraks Goa läbi. Lennujaamas meid koju lasta ei tahetud, kuna me ei tulnud otselennuga. Indias aga seadus, et kui tahad siit koju saada otselennuga, siis pead sellega ka tulema. Küll me mõtlesime igasugu [Loe edasi...]
Patricu juures käidud. Meie olime 54ndad, kui lahkusime, siis oli järjekord kuskil 80 ringis. Iga inimese peale 1 minut. Noor, pikkade juustega kõhna noormees küsis, mis ma Sinu jaoks teha saan, siis keskendus, tegi käega mingi liigutuse ja ütles, et kõik on korras. Meeldiv õhkkond oli, kes... [Loe edasi...]
29 novembril panime teele postipaki kohaliku firmaga, kes väitis, et saadab selle Eestisse vähemalt 10 päevaga ja DPDga. Kui siis pakki otsima hakkasime, selgus, et pakk pandi teele hoopis TNTga ja kuna tegemist [Loe edasi...]
Viimased päevad Goas. Sellel aastal lahkume juba 12. jaanuar, et Eestimaal taas oma tööde ja tegemistega alustada. Mulle meenus, et ega ma eriti päikest ei olegi saanud... nüüd vaja iga päev ikka rannas aega veeta... raske töö. [Loe edasi...]
Aasta sai kenasti ära saadetud. Päeval käisime sikhi templis, õhtul olime kodus ja käisin külas. Kuna gaas sai otsa ja tänava ummikutes ei osanud aimata, millal meile uus gaasiballoon kohale jõuab, läksin Estlive Jaani ja [Loe edasi...]