Viimased päevad Goas. Sellel aastal lahkume juba 12. jaanuar, et Eestimaal taas oma tööde ja tegemistega alustada. Mulle meenus, et ega ma eriti päikest ei olegi saanud... nüüd vaja iga päev ikka rannas aega veeta... raske töö.

Mulle ei sobi.

Goa raamat

Kes soovib Goas osta raamatut 14 päeva Goas, siis on siin võimalik 500 Rs eest osta raamat Estraveli reisiesindaja Jaani käest. Jaani telefoni nr, kuhu sms saab saata on: 0091 98 2203 6820.

Raamatus on originaalautogramm ja raamatu vahel lihtne kohalik kaardike, mis aitab natuke sihte seada.

Tiinal oli raamat rannas kaasas ja päevitustoolil nähtaval. Õnnelikud kohalikud otsisid üles Calangute rannas kiirelt ühe naise, kes puuviljakorviga raamatu kaanefotol. Hea on saada tagasisidet, et raamatust kasu - saadakse aru kõrvapuhastajate riugastest, hoidutakse mustast hennast ja julgetakse sõita kohalike bussidega. Vahva! Raamatu lõpus olevaid sooduskuponge ei raatsita aga välja lõigata ja kasutada :) Ja ikka, kõik huvitavad Goa juhtumised on väga teretulnud minu meilile: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , et saaks sündida raamat Goa huvitavatest juhtumistest! Viimane lugu, mille kogusse lisasin, oli teemal suure seelikuga varas...

Lichid ja suhkruõunad

Lichid on seebiviljad - fotol pisikesed ja ümarad. Otsime Mapusa turult, et katsetada ja kui koju tulime, siis Vicky ema, isa küsisid, mis need on. Ütlesime, et lichid ja nemad imestavad, et Delhis on lichid kaks korda suuremad ja tumepunased, magusad ja maitsvad.

Kui küünega koor, pigem paks nahk, katki teha ja vili ära koorida, on ta selline tumehall pool-läbipaistev, suhu pannes on alguses maitse täiesti ok, kuid avastad, et marja keskel suur kivi ja järelmaitse ei ole sugugi nii meeldiv. Minust jäägu need tulevikus ostmata.

Tunduvalt toredam avastus oli see, et suhkruõuntel - pildil need kühmulised ja rohelised, on tunduvalt maitsvamaid sorte, kui pildil näete. Nimelt on siledamad sugulased palju enama viljalihaga ja vaid mõne üksiku seemnega - ühed rohekas pruuni ja teised natuke kollakas roosa koorega. Neil, mis pildil, on vili paksult seemneid täis. Murrad vilja pooleks ja püüad siis sealt hammustada suhu hulga seemneid, mis siis puhtaks imed ja välja sülitad. Rohelist koort ei sööda. Mapusa turult saime aga osta siledanahalised suhkrõunad, mis olid tõesti viljaliha täis ja söömisel peab palju vähem vaeva nägema :) Suhkruõun, nagu nimigi ütleb, on paras kaloripomm, kuid lisaks ka hea raua allikas.

Pärisõuna ostsin ka eirates oma eelmiseid negatiivseid kogemusi... Pesin kohe ära ja maitsesin... õudus... jahuplöga... sülitasin välja, viskasin 20 Rs maksnud õuna minema ja ütlesin müüjale, mis ma ta kaubast arvan... Ta ütles, jah, need on sellised pehmed, lastele ja vanuritele head. Ei aidanud miskit, et ütlesin, et need ei ole mitte sellised pehmed vaid vanad ja kaua seisnud... samad õunad, mida Selverist saab osta... Prrrrrrrrrrrrr

Äkki saadavadki Eestist siia postiga ;) Kuna see võtab ikka hulka aega, siis jõuavad õunad jahumaitseliseks minna küll... Samas istus müüa juures tööpoiss, kes niigi puhtaid mandariine pidi lapiga lihvima ja kunstiliselt hunnikusse laduma... Oleks maitse ka nii hea, kui välimus...

Kellele maitsevad magusad puuvilja, neil tasub kartulilaadset sapodillat proovida - sellised ümarad natuke kareda koorega, kaugelt vaatad, et ongi kartulid. Palju viljaliha ja vähe seemneid. Koort ja seemneid ei sööda.

Guavat süües aga peaks ettevaatlik olema tugevate ümarate seemnetega, mis ära süüakse, kuid mis võivad hambad katki teha. Guavad on ümarad, tugevad, rohelised või rohekas-kollased, seest kas rohelised või punased. Süüakse koorega ja nagu ka arbuusile, nii ka guavale, raputatakse peale soola. Poest leiab guava mahla. Näiteks pink ehk roosa guava mahl on selline mehuse maitsega lääge-magus mahl.

Lahe kastmissüsteem oli ühel tädil, kes maitserohelist püüdis värske hoida.

Pudeli korgi sisse olid augud tehtud :) Nutikust neil sellistes kohtades jagub, kuigi enamus asju tehakse siin ikka suure kisaga ja kilplase moodi. Poes käib mõnel pool arvestus peopesas. Mapusa turu kangapoe näide:

Ostsime pealinnast roose - 10 roosi 100 ruupiat ehk siis natuke üle ühe euro. Imestan alati, kuidas nad neid uhkeid lõikelilli selle kuuma juures elus hoiavad. Sellised kenad kompositioonid... vau...

Igal turul on ka mõni kerjus. See pilt on Mapusa turult...